equipo

Eelmise nädala kolmapäevast pühapäevani olime Madridis, täpsemalt Getafes üleminekumängudel LF2-te ehk kõrgemasse liigasse. kuhu pääsemine toimus meile omaselt üle noatera ja läbi pisarate. lõpuks suutsime siiski viimased kolm mängu kotti pista ning "preemiareis" oli käes. kui keegi seda meilt ei oodanud, siis veel vähem oodati või usuti, et Capuchinod seal mõne võiduga naasta võiks.

esimene mäng oli Albacete CABA vastu, kelle eesliini nähes me realistidena endile erilisi võiduvõimalusi just ei ennustanud...ja olimegi kogu kohtumise umbes 10ga tagaajaja rollis...aga noh viimased minutid võtsime end kokku ja lisaaeg oli tõsiasi. siis võtsime end uuesti kokku ja nii oli tõsiasi veel teinegi lisaaeg, mis päädis läbi ime meie 4-silmase võiduga. järgmiseks mänguks valmistusime poole ööni jututades ja üksteisele massaazi tehes, lisaks lahkus meie staarmängija ülikooli lõpetamise tõttu Murciasse ja edasised mängud tuli temata hakkama saada. ahjaa, esimeses kohtumises ei teinud samuti üks esiviisiklane Loli kaasa - CABA on nimelt tema kasvataja-klubi ja nii otsustati, et tema nende vastu ei mängi! (ma ei hakka siinkohal oma arvamust sellest asjast avaldama, tuleks üks roppuste tiraad).

teine mäng oli vanade tuttavatega Valenciast ja 30-nene pakk sealt tuli. kuna õhtul selgus, et meie homsest mängust sõltub alagrupi esikoht ehk finaalipääs, siis hakati ülikoolilõpetajat Martat moosima, et ta tagasi Madridi sõidaks. Lisaks pidi homsest mängust eemale jääma kolmas esiviisiklane Cari, kel samal ajal Murcias oma juhendatava poistetiimiga poolfinaalmäng pidi olema. moosimine andis tulemusi ja Marta pidi hommikuks Madridi laekuma ning Cari asemel sõitis omakorda Murciasse klubi manager Carles :D. tagantjärele tundub kogu see tohuvapohu väga loogilisena, aga seal kohapeal tõelise hullusena. mänguks valmistumise juurde kuulus poole ööni selline seksinaljadega ringmäng, kus osalesid nii meie treenerid ja manager (ehk mehed), meie kaks alaealist juuniorit ja ülejäänud kamp. ja nalja sai nabani muidugi. lisaks kinkisid treenerid kõigile mängijatele karvased mänguasjad ning pulgakommid :D.

kolmas mäng oli ühe favoriidi Madridi Olimpico 64 vastu. no nemad tundusid veel rohkem korvpallurite moodi kui esimene vastane. naiskonna kindel eesmärk oli olnud LF2te pääseda ja selleks oli neil ka korralikult komplekteeritud tiim (ja paarisajatuhhine eelarve, jah, eurodes). aga noh juhtus olema selline mäng, et pea kõik esinesid suurepäraselt ning järjekordne võit ja finaalipääs oligi käes! mis kutsus meie naiskonna liikmete ja kaasaelajate seas esile tõelise hullumise - st et kõik nutsid põhimõtteliselt (loomulikult ka mehed), ikkagi klubi jõudis oma 10-aastase ajaloo vältel esmakordselt üleminekuturniirile ja nüüd ka finaali!
seejärel tehti mõned õlled ja finaaliks valmistusime taas poole ööni üleval olles ja plakatit tehes..finaali saime küll üsna kindlalt pähe, kuigi poolaja vaid 10ga. lisaks lahkus pärast avapoolaega Cari, kes siiski finaalmänguks pidi Murciasse sõitma!! kreisi ju. ja noh kuna meie eesliin koosnebki "tsenter" Anast (u 175 cm) ning sama pikast nr 4st Carist, siis oli korviall suht kööga. nii et siis subcampeonas seekord.

emotsioonid kahesugused või isegi viiesugused, aga kogemusi ning mõtteid muidugi kuhjaga.

mõned pildid tiimist. esmaspäeval peaks sellele lisa tulema, kui Madridis-käigu fotod ka kätte saan.
"tere" ei tähenda siinkohal mitte eestikeelset tervitust, vaid on lühend meie mängujuhi Teresa nimest, kes seljaopi tõttu ülejäänuist eemal pidi viibima.

videol olevatest neidudest vaid kaks on juuniorid ehk 17-aastased. ülejäänud julgelt üle 20sed, lihtsalt infoks :).