möödunud nädalavahetus pakkus kuhjaga teravaid elamusi. laupäeval ja pühapäeval olid olulised mängud, mis üleminekumängudele pääsemiseks oli vaja mõlemad võita. võitsime. pühapäevane mäng oli Alicantes, kuhu seekord autodega läksime, Luis ja kutid tulid ka. kokku 6 autot üksteise sabas. ühel ringteel kadusid aga esimesed autod meil silmist ja nii me kahe autoga ära eksisime. järgnes mingi pool tundi ringitiirutamist, kuni kohalejõudnud meile liht järgi tulid ja jõudsime 15 min enne mängu algust saali. kohtumine oli kreisi nagu meil siin kombeks - päädis ühe põhitegija Loli mängust eemaldamisega (2 tehnilist) ja treenerite kismaga mängu lõpus :D (väga vähe jäi füüsilisest vägivallast puudu). aga oma 3-punktilise võidu saime ikka kätte.
katkine auto ja mäetipp
ja no kuna meil siin nüd sooja igapäevaselt 30 tuuri, sis pärast läksime randa ja pärast seda Alicante suurima vaatamisväärsuse Castillo de Santa Barbara otsa. kindlus oli võimas ehitis ja tuhmistas meie kohaliku Castillo de Monteagudo "künka". vaade linnale ja merele ja mägedele, uhke värk. kui tagasi alla hakkasime sõitma (mäe tipus on autode parkimiskoht), sis kostis meie kallist Saabist võimas möire, mida saatis mürin ja kolin, mis kõiki sealolijaid päid meie suunas pöörama sundis. munakivisillutis ei meeldinud autole ja sumps läks pooleks ning kukkus vastu maad :D. jäime sis seisma kõige kitsama koha peal ja pidime tunnistama, et olukord tundus üsna lootusetu - kaks õnnetut naisteraffast koos kahe lapsega kell 8 õhtul võõras linnas, auto puru mis puru. pärast suurt ahastust kaalusime Murciast kellegi järgi kutsumist, ent enne otsustasime kohaliku politseiga rääkida. korravalvur võttis meie kindlustuse paberid ja käis paar korda helistamas, ent teatas sis, et meil ei ole kohalikku kindlustust vms ja et ta võib kutsuda selle äraviimise auto, mis meid Murcasse viiks. see oleks meile muidugi paraja kopka maksma läinud ja kuna oli veel pühapäeva õhtu, sis ei osanud arvata, kaua see aega võiks võtta. seega otsisime muud võimalust. lõpuks tõmbasime sumpsi pagasnikust leitud köiega enamvähem paika ja otsustasime kõrvulukustava müra saatel omal käel koju sõita (75 km). politseionu pööritas küll silmi, kui kuulis, et me Murciasse sõita kavatseme, ent juhatas mingi väikema maantee peale, kiirteel teatavasti ei saa 50-ga vurada. ja nii me sis põrisesime läbi iga väikse linnakese ja kell 23 olime kodus.
viimased nädalad oleme saanud taas seda tõelist suvesooja tunda! termomeeter näitab 30 tuuri. lihtsalt mõned pildid linnast.
rio segura
linnavalitsuse hoone
Juanesega :)
täna oli mul viimane füsios käik. natuke nagu kurb ka, alates oktoobrist ju seal käidud ja nendega rohkem aega veedetud kui oma tiimiga. kui nüd uuesti midagi juhtuma peaks, sis saan sinna tagasi muidugi minna, ahahaa.
Antonio tööhoos - "Ei karju!" Õnneks mitte enam mind piinamas.
eile käisime väljasõidul, mille eesmärk oli Torreviejas asuvate soolajärvede nägemine (netist nähtud fotodel tundusid need väga vaatamisväärsetena). randa tahtsime muidugi ka. soolajärvede äärde küll jõudsime, ent lubatud looduspark oli alla igasugust arvestust ja mingeid vee piirile viivaid radasid me ei leidnud. selle asemel tiirutasime tükk aega palmi-, sidruni- ja mandariiniistanduste vahel.
ja lõpuks loobusime üritamast, nägime küll roosakas-lillakat järvevett ja sealt saadava soola töötlemise tehast ja suuri valgeid soolakuhilaid - parem ikka kui mitte midagi. 
edasi suundusime randa ja jahisadamasse, kus puhus aga üsna jahe tuul. sellele vaatamata võis vees suplejaid näha.võeh.