Eesti ootab

ja ongi käes aeg oma seljakott kokku pakkida ning kodumaale naasta. õnneks küll vaid 10. detsembrini, loodetavasti ei sure ma seal esimese päevaga kopsupõletikku vms... see kuradi tervis on üldse viimasel ajal liiga teravalt päevakorda kerkinud, põlvest jms ei räägigi, aga sada muud häda ka - vaja nahaarstile jõuda, hammas valutab, kurk on pm kogu aeg punane ja imelik (mis siis, et siin on ikka üle 20 kraadi)...kuidas küll pensini välja vedada...

ahjaa, kell saab kohekohe 24 ja tulin trennist just (siin on ka kell 23 algavad trennid jumala normaalne nähtus, nii et meie kl 21-ne on lausa laste aeg). see oli siis esimene kord pärast õnnetut kukkumist koos koos teistega saalis kapata, päris mõnus..mängida muidugi ei lasta veel, aga kergelt joosta ja visata sain ilusti..oh seda õnne.

ja homme siis kohe pärast mängu tuleb bussi kobida ja Alicantesse kolistada..ja siis saan lennujaamas kella 22-st kuni hommikul 6-ni tiksuda, mm mis mõnu! viimane buss läheb nimelt kell 21 ja hommikul esimene kl 7...ja siis Brüssel ja siis Riia ja juba pühapäeva õhtul maandun oma kalli emme kodus :P..

Murcia - Euroopa kultuuripealinn 2016!

seda "kuulutust" märkasin juba esimesel päeval raekoja seinal rippumas..natuke naljakas oli ikka..kui tiimi managerile Carlesele rääkisin, et Eesti on Euroopa kultuuripealinn 2011, siis see temas erilisi emotsioone ei tekitanud..2016. aasta kohta ütles ta vaid: "niigi pöörane liiklus on tänu sellele veel segasem" ... selgituseks - nimelt ehitati pealinna staatust silmas pidades linna esimene trammiliin, mida pidevalt laiendatakse ja seetõttu on niigi arusaamatutel circularedel liiklemine veelgi keerulisem.

---tegelikult olen jätnud faktid kontrollimata ja Murcia vist siiski alles konkureerib mingi Poola linnaga :). tuhat vabandust valeinfo levitamise eest ja tänud Kristile, kelle üleküsimine minus kahtlust äratas ja asja uurima ajas :D---

tramm sõidab ka minu maja eest läbi ja pidi siiani täitsa tasuta olema (kuni kogu asi valmis saab).vähemalt väitis nii Carles...tiimikaaslane Teresa seevastu ütles minu üleküsimise peale, et tema selles küll kindel ei ole: "ah, Carles on ju kataloonlane, ei tea ise ka, mida räägib!"

keel ja keeletus

keeleõpingutega on nii, et ülikooli kursustele saan alles veebruaris...keeltekoolis õppivad tiimikaaslased küll üritasid sinna mind sebida, ent tulutult..seni ajan läbi sõnaraamatu ja escucha&repitega..aga ega jah üksi eriti ei viitsi tegeleda ju..

kui rehabis käin, siis sealne admin Loli ja arstid Jose Maria, Rosa ja Antonio on väga agarad eesti keele õppijad ja hispaania keele õpetajad :P. lisaks muidugi tiimikaaslased, kes alati igati abiks..

korvpall 2.

korvpallist veel niipalju, et tiim on seni kaotanud vaid ühe kohtumise ja on alagrupis liider. seltskond on väga mõnus mix 20-ndates aastates palluritest ja mõnest kogenumast..3 neist oskab ka inglise keelt, ülejäänutega saab hakkama nii, et nemad räägivad hispaania keeles ja mina kuulan ja vahel saan aru ka :). ja noh, korrpall on ju igalpool korrpall.

tegelikult saab suheldud küll, kohalike umbkeelsete jaoks ei ole mingi probleem, et mina väga ei oska midagi, ikka tullakse rääkima.

korvpall 1.

üks oluline siin asetleidnud "seik" pole absoluutselt kajastamist leidnud..nimelt juhtus vist neljandas trennis selline asi, et läksin uhkel hüppel lauda ja maandudes käis vasaku jala põlv klõnksti liigesest välja. et olin 28 aastat ilma igasuguste põlvetraumade- ja hädadeta läbi ajanud, siis esialgu ei saand liht aru, mis see oli..räigelt valus oli küll..kui maas karjumisest küll sai, siis toodi jääd ja kanti sõna otseses mõttes kätel pingile...siis arvasi, et polegi nii hull..järgmisel hommikul ei läinud jalg ei sirgeks ega kõveraks ja adusin, et asi vist sitt..veetsin treeneriga 5 tundi traumapunktis ja seejärel veel mingis füsioteraapia kliinikus.

sealt edasi tehti ka magnetresonantsuuring, mis tuvastas kahel põlvesidemel osalise rebendi ja esialgu olin 2 nädalat tubasel režiimil..iga päev sõidutati füsiosse ja seejärel tagasi koju..pean siinkohal mainima, et nii personaalset ja põhjalikku ravi ei ole ma Eestis iial saanud..nüüd on asi sealmaal, et saan joosta ja rattaga sõita ja teen isegi mingeid erialaharjutusi seal..

a kust ma siia sain??!

täna käisin rattaga linnalähistel asuvaid külakesi kaemas, vaja ju põlvekest treenida :). ja siis kuskil apelsinipuude põlla ja elulaheda vana kiriku juures mõtsin, et kust kurat ma küll siia sattusin!? lihtsalt nii ilus ja mõnus (loe:SOE :)) oli, et kohati tundus täitsa sürr...

et osa istandusi olid aiaga ümbritsemata (osad ilmselt sootuks mahajäetud), siis tekkis minul kui nõukaajal lapsena "raksus" käinuna mõte mõned apelsinid, sidrunid ja laimid põue pista :p..kahjuks või õnneks ei olnud seljakotti kaasas..aga kuradima ilus on siin küll.

Welcome, Yohan!

13. ja reede. öösel kell 4:30 heliseb telefon - mina arvan, et see on hommikune äratus ja vajutan kinni..mõne minuti pärast uuesti - no mida helli, kesse raisk helistab öösel!!? vaatan, siis, liis..imelik..siis muidugi aiman, mis värk on :D! magamisega eriti hästi seejärel ei olnud ja eesti aja järgi hommikul 9.05, umbes 2 ja pool nädalat plaanitust varem sündiski Johan :) (vastavalt varasemale kokkuleppele võin teda netikeskonnas Yohaniks nimetada :D).