Avenida Juan Carlos I

Mõnusaim koht mu uues elupaigas on kahtlemata rõdu. muidu korter nagu korter ikka. rõdul saab niisama chillida ja süüa ja päevitada ja pesu kuivatada :p. mõnus. ai tegelt - eriti lahedad on ukseavad, nagu lõuna-ameerika seepides!

mu suurim hirm siia tulles olid vist prussakad, mitte uue keskkonnaga harjumine. olles lapsepõlves nendega pidevalt kokku puutunud, ei taha ma seda enam kunagi kogeda. esimestel päevadel jõllitasin pidevalt seinu, põrandaid, vahtisin igasse seinaprakku jne. esialgu oli õhk puhas. nüüd, olles siin pea 2 nädalat viibinud, ei ole nende massilist rünnakut veel näha.

!España!

temperatuur tõusis iga sekundiga. kui sihtkohani jäi mõnisada kilomeetrit, hakkasime oma kalli SAABi musti nahkistmeid üha rohkem vihkama. barcas oli mõnus, selline soe. ent kiirteel ja mustade nahkistmetega autos tundub soe rõveda kuumusena.

valencia ja murcia lähistel ergutasid meie meeli teeäärsed apelsini- ja mandariiniistandused. TomTom hakkas taas veidralt käituma ning õige pea olime omadega põlluäärsel kruusateel. otsustasime siis mõned mandariinid korjata, kui juba siin olime. need maitsesid nagu jõulud. õhtuks jõudsime Murciasse ja asusime broneeritud hotelli otsinguile.

pärast paaritunnist ringitiirutamist ja kaootilist lõunamaa liiklust leidsime end (moto)politseinike küüsist. ju meie täistuubitud ja imeliku numbrimärgiga auto neis kahtlust äratas. inglise keelt nad loomulikult ei mõistnud, ent kiitsid meie dokumente, mis olla laitmatus korras. kasu neist polnud. oleks sis võind meid kuhugi vähemalt eskortida. hotelli näiteks. olime taas omapäi. esialgse hotelli otsimisest me loobusime ja leidsime lõpuks öömaja otse linna südames.

järgmisel päeval saime korterivõtmed kätte ja kolisin oma uude kodusse sisse.

Genf

Genf oli chill nagu ikka. väike trenn ja sis tuttu ning hommikul taas teele. tänud teile, Kerst ja Raph.

kuna tahtsime vältida (kuulu järgi väga kallist, kuigi aastase kehtivusajaga) Šveitsi kiirteemaksu, otsustasime esialgu taas ringiga minna. Genfist pääsesimegi kenasti tulema, ent taas kahtlase organiseerimiskommetega Prantsusmaale jõudes leidsime end keset kaootilisi teetöid, mis TomTomi hulluks ajasid ja viimane juhatas meid kuhugi karuperse. õnneks oli "karuperse" kena maakohake, roheliste aasade ja valgete lehmadega. püüdsime olukorda ka nautida, vähemalt sai kauneid fotosid. sealt pääsemine vältas üle tunni ja sõi ka ohtralt närvirakke. õhtuks jõudsime Barcelonasse. kiirteel probleeme ei kohanud :D.

süda-paha-teed

Järgmine päev oli kole ja vihmane, veetsime selle saksa kiirteedel, kus isegi surnuauto meist mööda kihutas. aga kokkuvõttes pidas auto kenasti vastu ja päris jalgu kohalikele bemmidele ja mersudele ei jäänud. poolel teel otsustasime, et sõidame kuni Freiburgini (täitsa suvaline linn prantsuse piiri lähistel) ja seal otsime öömaja. linna laekusime vist mingi 22 ajal. toksisime TomTomi mõned hotellide aadressid ja asusime õhinal teele. kallis sohver oli selleks hetkeks rooli keeranud vist ligi 12 tundi ja oli väsimusest nõrkemas. sompus ilm ei aidanud ka eriti tuju tõsta. esimene hotell oli liiga luksuslik, järgmine aga asus TomTomi juhatuse järgi keset tunnelit. sellest järgmisel puudus admin ja lõpuks maandusime mingi itaallase kohas. sõnagi inglise keelt ta ei rääkinud ja paigutas meid 4 inimese tuppa. aga vähemalt oli katus peakohal.

hommikul ei olnud tuju parem, tekkinud riiu käigus soovitati mul Genfi rongile minna ja teekonda üksinda jätkata. leppisime siiski ruttu ja läksime kõrvalasuvasse bensiinijaama värskeid saiakesi ning kohvi ostma. seejärel otsustasime prantsusmaal kiirteid vältida ning lasime TomTomil end mööda maalilisi mägikülasid juhatada. teed olid head, ilm ilus ja vaadata palju. õhtuks nägi plaan ette Genfi jõudmist, et siis Kersti ja Raphi juures pisut puhata. Lisaks pidin ma Kerstiga trenni minema, nii et oli KINDLASTI vaja normaalsel ajal kohale jõuda. kui algul tundusid mägiteed põnevad, siis 5 tunni pärast Genfi lähistel enam mitte. Kõrguste vaheldumine ja pidev keerutamine ajas lõpuks südame pahaks. kuigi vaade Genfile oli muljetavaldav. tipptunni paiku jõudsimegi linna ja leidsime üsna lihtsalt võõrustajate koduukse ja postkastist korterivõtme :).

reisist

üks põhjusi, miks üldse kirjutama peaks, on muidugi reis siia. et enne kui päris ununeb, võiks miskit talletada.

reis algas hommikul Tallinnast, käisime Statoilis Raksi juures autot pesemas ja siis oli veel vaja mõned kiired asjatoimetused kaelast saada. Kristiine ristmikul foori taga oodates märkasime, et äsja suure raha eest remonditud auto kapoti alt tuleb tossu. ja mitte vähe. mina läksin muidugi kohe närvi ja hakkasin vanduma. aga lähemal uurimisel selgus, et tegu oli mootorile sattunud veega, mis lihtsalt aurustus. sõit võis alata.

1. päev möödus meil ja meie kallil punasel SAABil Soome laevas ja järgmine Saksa laevas (Helsingi-Rostock). surmigav nagu laevas ikka. Rostocki hotelli leidsime mõningaste probleemidega siiski ülesse, lisaks kohtasime seal laevast tuttavaid bussitäit saksa penskareid, kes olid meid nähes siiralt rõõmsad (eriti bussijuht!).

läksin jälle närvi

kuigi olen juba ammu lubanud enam kunagi närvi mitte minna, siis arvutitega seoses juhtub seda siiski üsna sageli. juba ülikoolis ristis ititeaduste professor mu sõbralikult "vigade generaatoriks", kui olin miski tema olulise programmi hulluks ajanud. see selleks.

tegin siis uhkelt blogi, aga miskipärast ei ole see avalikus ruumis nähtav. ei tea küll, miks. närvi ajab aga kõvasti.

alustuseks

Juba ammu mõelnud, et teeks blogi, aga no ei viitsi ju kunagi. ja kuna elu on nüüd aega rohkelt kinkinud, siis võtsin asja ette. saab vahel msn-i vestlustes liht lingi visata ja ei pea mitu korda ühte asja rääkima :p